teisipäev, 4. juuni 2019

"Kiusamisvabas koolis sundis õpetaja lapsi karistuseks terve tunni püsti seisma"

Issand jumal, mida ma pean lugema! Õpilased pidid 45 minutit püsti seisma! Kuumas klassiruumis! "Tegemist oli õpetajapoolse võimu kuritarvitamisega ja laste füüsilise karistamisega alandamise eesmärgil!"

Vabandust, aga mis võimu? Ainukesed inimesed, kes seal klassis võimutsesid, olid kaks pubekat, kes ei suutnud 45 minutit ilma telefoni näppimata olla. Ah muidugi, õpetajal ju pole õigust nõuda, et õpilane telefoni ära paneks. Ainult paluda võib. Kui õpilane pole nõus, siis nii ongi. Kui õpilane mängib tunnis välgumihkliga, võin ma paluda tal see ära panna. Jumala eest, et ei nõuaks! Sellest ei räägigi, et ära võtaks. See oleks ju õpetajapoolse võimu kuritarvitamine ja laste alandamine! 

Ma olen seda artiklit nüüd kolm korda lugenud ja ma täiesti mõistan, millest räägivad minust kauem koolis olnud kolleegid, kui nad kurdavad, et asi läheb iga aastaga hullemaks. Isegi minu üüratu töökogemuse juures olen ma seda tajunud, kuidas mõne aastaga on olukord ikka päris palju muutunud. Iga hinne, märkus, tegevus võib kellelegi olla piisav, et skandaal üles võtta. Polnud see väga kaua aega tagasi, kui toimus suur koosolek, et arutada minu pädevust õpetajana. Kõik sellepärast, et õpilased pidid kirjanduses raamatuid lugema ja ma julgesin kellegi arust liiga palju halbu hindeid panna. Jah, ma õnneks suutsin endale kindlaks jääda ja juhtkond oli ka pigem toetav, mistõttu ma ei pidanud "avaldama soovi töölepingu lõpetamiseks, milles ka pooled kokkuleppele jõudsid". Mis ei muuda aga fakti, et iga kord hindeid e-kooli kandes loen kahed üle ja mõtlen, mis mind siis seekord ootab. 

"Lapsevanem toob oma kirjas välja, et selline tegu on ka väärteona karistatav ja kindlasti oleks saanud konflikti lahendada ka pedagoogilisi võtteid kasutades." Aga milliseid võtteid täpsemalt peaks kasutama? Küsin täiesti siiralt ja irooniata! Näiteks ülikoolis eeldatakse, et õpilastele piisab selgitamisest. Peegeldamise ja mina-sõnumi sain mina õpingutest kaasa kui pedagoogilised võtted, mis peaksid sellistes olukordades toimima. "Mind teeb kurvaks, et minu kuulamise asemel oled sa telefonis, sest nii ei saa sa materjali selgeks!" Kas keegi reaalselt arvab, et mingit seitsmendikku mõjutab selline lause? "Oi, õpetaja, ma ei teadnud, et sa nii arvad! Panen kohe telefoni ära!" 

Lisaks veel näide mõne nädala tagusest olukorrast 5. klassiga. Seisime kõik 20 minutit püsti, sest ma ei saanud lihtsalt vaikust!* Õpetan ainult põhikoolis ja ei saa nad muudmoodi aru, et vahetund on läbi. Seega ikka alustan tundi nii, et kogu klass seisab. Üldiselt ei kulu selle peale üle mõne sekundi. Üldiselt. Vahel kulub, sest ma olen seni kogemata nõudnud, et kogu klass on pool sekundit vaikselt. Aga ühel heal päeval 5. klass lihtsalt ei suutnud alustada. Alguses oli neil naljakas, siis olid nad kõik enda ja üksteise peale pahased ning siis omakorda jälle naljakas. Umbes 20 minutit hiljem saingi juba tunniga alustada. Seda ei mäleta, kas klass oli kuum. Väärteomenetlust ei alustatud siiski. 






* Pean vist igaks juhuks kirjutama, et nali, muidu äkki ka vallandatakse!