kolmapäev, 23. oktoober 2019

kui sa oled alaealine, aga ei mõtle eriti

Mul on jäänud veel jagamata üks... (otsin sobivat omadussõna) ... iseäralik lugu, mis juhtus tegelikult juba augustis.

Istub kari õpetajaid õpetajate toas, ühte saatsime pensionile ja teisel tähistasime 50. sünnipäeva, igatahes oli kindlasti ka väljast vaadates näha, et õpetajate toas on äkki paar inimest. Järsku vaatan aknast välja ja näen, kuidas kamp õpilasi turnib vastasmaja hoovis, loobivad seal üksteist õuntega jne.

(Väike nõuanne: pigem mitte osta maja kooli kõrvale.)

Selleks ajaks oli kogunenud uudistama juba veel paar õpetajat. Suutsime osad õpilased kiiresti tuvastada, sest nad olid päris lähedal ja üks vaatlejatest oli juhuslikult nende klassijuhataja. Igatahes väsisid nad ühel hetkel aias laamendamisest ära ja otsustasid... no väikese suitsu teha! Põhimõtteliselt õpetajate toa akna all!



Mõne päeva pärast teine vaatus.

Klassijuhataja oli tüdrukud siis ette võtnud ja mõlemad kategooriliselt eitasid nii suitsetamist kui üldse seal viibimist. Selgus, et kõik õpetajad olid valesti näinud! Lisaks sellele järgnes pisemat sorti skandaal, miks klassijuhataja süüdistab nii tublisid lapsi üldse sellistes jubedates asjades!


Pildiotsingu thats a lie gif tulemus



Ma ei oskagi midagi muud öelda, aga väike soovitus: kui sa oled seitsmendik ja jubedalt tahaks suitsetada, siis pigem mitte seda õpetajate toa akna all teha. 

teisipäev, 1. oktoober 2019

enne mõtle, siis ütle

9. klassi eesti keele tund. Õpime tuletamist. Õpilased pidid etteantud sõnadega moodustama erinevaid tuletisi. Esimese sõna, milleks oli "laps", tegime koos suuliselt ära, seejärel asusid kõik iseseisvalt tegema. Kui jutukõmina järgi hakkas tunduma, et kõigil on valmis, otsustasin kontrollima hakata.

Mina: "Nii, lapse tegime koos ära, võtame järgmise!" 





Pildiotsingu forget i said that gif tulemus

teisipäev, 4. juuni 2019

"Kiusamisvabas koolis sundis õpetaja lapsi karistuseks terve tunni püsti seisma"

Issand jumal, mida ma pean lugema! Õpilased pidid 45 minutit püsti seisma! Kuumas klassiruumis! "Tegemist oli õpetajapoolse võimu kuritarvitamisega ja laste füüsilise karistamisega alandamise eesmärgil!"

Vabandust, aga mis võimu? Ainukesed inimesed, kes seal klassis võimutsesid, olid kaks pubekat, kes ei suutnud 45 minutit ilma telefoni näppimata olla. Ah muidugi, õpetajal ju pole õigust nõuda, et õpilane telefoni ära paneks. Ainult paluda võib. Kui õpilane pole nõus, siis nii ongi. Kui õpilane mängib tunnis välgumihkliga, võin ma paluda tal see ära panna. Jumala eest, et ei nõuaks! Sellest ei räägigi, et ära võtaks. See oleks ju õpetajapoolse võimu kuritarvitamine ja laste alandamine! 

Ma olen seda artiklit nüüd kolm korda lugenud ja ma täiesti mõistan, millest räägivad minust kauem koolis olnud kolleegid, kui nad kurdavad, et asi läheb iga aastaga hullemaks. Isegi minu üüratu töökogemuse juures olen ma seda tajunud, kuidas mõne aastaga on olukord ikka päris palju muutunud. Iga hinne, märkus, tegevus võib kellelegi olla piisav, et skandaal üles võtta. Polnud see väga kaua aega tagasi, kui toimus suur koosolek, et arutada minu pädevust õpetajana. Kõik sellepärast, et õpilased pidid kirjanduses raamatuid lugema ja ma julgesin kellegi arust liiga palju halbu hindeid panna. Jah, ma õnneks suutsin endale kindlaks jääda ja juhtkond oli ka pigem toetav, mistõttu ma ei pidanud "avaldama soovi töölepingu lõpetamiseks, milles ka pooled kokkuleppele jõudsid". Mis ei muuda aga fakti, et iga kord hindeid e-kooli kandes loen kahed üle ja mõtlen, mis mind siis seekord ootab. 

"Lapsevanem toob oma kirjas välja, et selline tegu on ka väärteona karistatav ja kindlasti oleks saanud konflikti lahendada ka pedagoogilisi võtteid kasutades." Aga milliseid võtteid täpsemalt peaks kasutama? Küsin täiesti siiralt ja irooniata! Näiteks ülikoolis eeldatakse, et õpilastele piisab selgitamisest. Peegeldamise ja mina-sõnumi sain mina õpingutest kaasa kui pedagoogilised võtted, mis peaksid sellistes olukordades toimima. "Mind teeb kurvaks, et minu kuulamise asemel oled sa telefonis, sest nii ei saa sa materjali selgeks!" Kas keegi reaalselt arvab, et mingit seitsmendikku mõjutab selline lause? "Oi, õpetaja, ma ei teadnud, et sa nii arvad! Panen kohe telefoni ära!" 

Lisaks veel näide mõne nädala tagusest olukorrast 5. klassiga. Seisime kõik 20 minutit püsti, sest ma ei saanud lihtsalt vaikust!* Õpetan ainult põhikoolis ja ei saa nad muudmoodi aru, et vahetund on läbi. Seega ikka alustan tundi nii, et kogu klass seisab. Üldiselt ei kulu selle peale üle mõne sekundi. Üldiselt. Vahel kulub, sest ma olen seni kogemata nõudnud, et kogu klass on pool sekundit vaikselt. Aga ühel heal päeval 5. klass lihtsalt ei suutnud alustada. Alguses oli neil naljakas, siis olid nad kõik enda ja üksteise peale pahased ning siis omakorda jälle naljakas. Umbes 20 minutit hiljem saingi juba tunniga alustada. Seda ei mäleta, kas klass oli kuum. Väärteomenetlust ei alustatud siiski. 






* Pean vist igaks juhuks kirjutama, et nali, muidu äkki ka vallandatakse! 

esmaspäev, 22. aprill 2019

veel üks kasulik koosolek

Pildiotsingu do you hear what you say gif tulemus



Hiljuti oli mul au osaleda järjekordsel koosolekul. Seekord ei üritatud tõestada, et ma olen kehv, liiga nõudlik ja nõme õpetaja. Ma polnud isegi peategelane. Olin seal, sest... ma täpselt ei teagi, sest ma õpetan seda klassi ja klassijuhataja palus. Koosolekul oli lisaks minule veel üks aineõpetaja, lapsevanemad ja õpilased. Teemaks oli loomulikult see, et õpetajad kiusavad. Okei, veidi liialdatud kirjeldus, kuid probleem on siis selles, et klassijuhataja otsustas jätta käitumises suvetööle need õpilased, kellel on liiga palju märkuseid. 

Kõigepealt ütlen, et minu arust on see väga hea mõte! Mingil arusaamatul põhjusel ma ikka kirjutan aeg-ajalt mõne märkuse, kuid sellest midagi ei juhtu. Minu eesmärk on kaitsta rohkem enda seljatagust, et ei tekiks probleeme, kui kellelegi panen käitumishindeks rahuldava või mitterahuldava. Kui mõnel õpilasel on trimestri jooksul kogenenud 4-5 märkust, ei tohiks kedagi üllatada, miks käitumine huvitaval kombel eeskujulik pole. Igatahes kuskil õppeaasta keskel ei suutnud klassijuhataja enam imestamist lõpetada, kui märkuste hulka e-koolis kasvamas nägi, ja otsustas ise panna õpilased selle eest vastutama. Teatud hulk kogutud märkusi annab ühe päeva suvetööd. Mõnel õpilasel on kogunenud juba praeguseks paar päeva, mistõttu hakkasid vanemad ärkama: mismõttes minu laps peab käitumise pärast suvel koolis passima?!

"Aga mis siis saab kõikidest meie pere suveplaanidest, kui laps peab pool suve koolis passima?"

Jah, kindluse mõttes ei tasuks suveks ühtegi plaani teha, sest millal ometi oleks aega perega midagi koos teha, kui laps peab paar päeva juunis koolis olema. Kahju ka sellest, et puudub võimalus seda olukorda kuidagigi kontrollida. Pole ju võimalik näiteks vait olla ja tunnis tööd teha.

"Kas õpetaja enne märkuse e-kooli kirjutamist suuliselt ka korrale kutsub või tulebki kohe esimese rikkumise peale märkus?"

Kas ma tõesti võin tunnis pöörduda lobiseva õpilase juurde ja öelda, et ta oleks vaikselt?! Ma ei ütle tavaliselt midagi, lasen kõigil rääkida ja siis pärast tundi hakkan e-kooli märkusi kirjutama. Esmaspäeval kindlasti proovin selle triki ära! 

"Kas peab kohe nii rangelt karistama? Kas ei saaks kuidagi heaga?" 

Ei saa heaga, kui ma pean mitut õpilast keskmiselt viis korda tunnis korrale kutsuma, et ta lõpetaks enda ja teiste segamise!

"Nad lobisevad, sest töö on tehtud. Äkki võiks anda lisatöid?"

Ei, ta ei lobise, sest töö on tehtud. Ta lobiseb, mistõttu tal on kogu aeg ülesanded tegemata. Mingil põhjusel on raske korraga lobiseda, telefoni valgendada ja töövihikut täita. Ilmselgelt tuleb otsuseid langetada ja keskenduda olulisimale. Kahjuks ei õnnestunud mul lapsevanemaid veenda, et lobisemine ei ole 95% seotud sellega, et töö on valmis (mis siis, et ütlesin just seda kaks korda). Mismõttes sa lähed koju ja valetad, et rääkisid tunnis, kuna said ülesanded valmis?

Kui poolteist tundi on räägitud: "Aga mis me siis teeme?" 

Lapsevanemad...




teisipäev, 2. aprill 2019

#aastaõpetaja

Lähen siis mina täna 5. klassi tundi ja pole veel klassi ettegi jõudnud, kui algab kisakoor.

"Õpetaja, kas kontrolltöö on väga raske? On see väga pikk? Mida täpsemalt peab teadma?"

Ma ei saa midagi aru. Vaatan märkmikust, ei ole kirjas mingit tööd. Näen vist veits välja, nagu ma millestki aru ei saaks.

"Kas meil pole täna aluse ja öeldise peale kontrolltööd?"

"Eeee... peaks olema või?"

Selgus, et pidi tõesti ja ma olin ainuke, kellele see info uudis oli. Ei tea muidugi, kes selle kuupäeva määras ja e-kooli märkis.

Pildiotsingu i have no memory gif tulemus



Vaheaeg, aee!

reede, 29. märts 2019

olen veel elus, aga mis elu see on!

See hetk, kui sa oled kaks nädalat kaheksandike ees unnanud, et mitte keegi ei tohi tulla ütlema, kuidas ta ei jõudnud lugeda 10 lehekülge "Müütilisi muistendeid"...

... ja kolm ikka teatavad, kui aeg on käes, et õpetaja, mul on lugemata.

Ikkagi ei jõudnud lugeda 10 lehekülge teksti. Nii kiireks läks.

neljapäev, 22. november 2018

Luuletus on väike jutt, mis on luuletusekujuline ehk trimester hakkab lõppema

Üks hea asi seoses sellega, et on trimestrid: pean seda lõpuhullust varasema nelja korra asemel nüüd ainult kolm korda läbi tegema.
Kuidas on see nii, et alati viimasel nädalal ujuvad kuskilt kivi alt välja mingid õpilased, kes nüüd ärkasid ja avastasid, et nõme õpetaja vist ei venitagi seda närust kolme tunnistusele. 

"Aaaaaa, õpetaja, mul see eesti keele töö ju kaks."

"Mis töö?"

"No seeeee... see eesti keele töö."

Vaatan päevikust, millest ta ometi võiks rääkida. 

"Käändeid mõtled?"

"Eee.. jah?"

Annan töö. Poole minuti pärast.

"Eeeee... seee.. mis need käänded muidu on? Nimisõna ja tegusõna ja mis veel? Ütle see ära, siis kohe oskan teha."

"Need pole käänded..."

"Aaa.. Aga kui mul see esimene harjutus tehtud on, kas siis saan kolme vä?"




Veel üks tore seik. Tuleb üks õpilane siis lausa kahte tööd tegema. Esimene on lugemiskontroll, mille tegemise ajal ta teatab, et raamatut ta tegelikult ei lugenud. Teise töö peale ei kirjutanud ta kriipsugi. Minu küsimise peale, miks ta siis üldse tuli, vastab ta, et tuli proovima. Proovima. Mida proovima? Millal mu kannatus katkeb ja ma karjudes uksest välja jooksen? "No ema käskis," ütleb ta rõõmsalt. "Kas ta siis unustas käskida sul õppida?" Ja vaatab mulle rõõmsal näol otsa. Pole murekübetki tema peas. Lihtsalt istub seal ja teeb aega parajaks. No kena soe koht, kus olla. Meelelahutuseks saab vaadata, kuidas õpetaja klassiruumi taga hingamisharjutusi tehes end maha rahustada üritab. 

Parandades täna jälle virnade viisi järeltöid, tabasin end mõtlemast, et ma ei teeks kellelegi liiga, kui paneksin kõikide tööde eest kolmed ära. Ei loekski seda jura, milles nad mind veenda üritavad, paneks lihtsalt kolme. Kolmandik saaks isegi parema hinde kui muidu, ülejäänud õpilastel ei muutuks midagi. Või juba ennetada järeltööd ja kõik ebaõnnestunud tööd kolmeks miinuseks kirjutada. Oskan kolmesid kirjutada küll! Ja siis jääksid ära olukorrad, kus õpilane küsib, kas kolmesaja kirjutatakse ühe või kahe i-tähega... 

Ehtides end võõraste naljadega, siis väike info lihtsalt talupoegade kohta: talupojad peksid reha ja viljastasid põldu.



Igatahes lähen nüüd hindeid kujundama. 
Iga. Jumala. Kord.




Seotud kujutis