kolmapäev, 21. oktoober 2020

Luuletus on luuletusekujuline jutt ehk noppeid kontrolltööst

 Tunnen jälle tungivat vajadust talletada mõned kirjanduse kontrolltööde parimad palad. Seekord on autoriks kaheksandikud ja teemaks eepika (st proosažanrid, lisaks realism ja romantism).

Enne veel tahan selgitada, kuidas me nende mõistetega oleme 1. veerandil tööd teinud. 

1) Kõik õpilased pidid kirjutama mõisted vihikusse koos selgitusega (õpikus oli enamik vastustest olemas, pidi maha kirjutama).

2) Kontrollisime ja parandasime kõik koos.

3) Üks tund pidid koostama mõistete põhjal ristsõna, järgmine tund klassikaaslase koostatud ristsõna lahendama. See on muide geniaalne viis, kuidas sisustada kaks ainetundi nii, et ise peab ainult klassis targa näoga ringi jalutama. Ma isegi mõtlesin, et tekitan õpilastele häid hindeid ja korjasin ristsõnad hindamiseks ära. Mingil põhjusel oli ikka üle poole klassil tulemuseks "3"... 

4) Andsin kordamisküsimused, millele kõik pidid vastama.

5) Sõnastasin igaks juhuks mõned konkreetsed küsimused, mida lubasin kontrolltöösse kindlasti panna (ja panin ka). 

Pärast kõiki neid ülesandeid on tulemused järgmised:

Eepika on tekstis olevad ja kohtuvad tähtsad sündmused, mis on millegiga seotud VÕI eepika on looduse sõbralik ning paljudeks tegelasteks on loomad.

------

Realismis räägitakse looduslike värvidega. 

------

Seiklusromaan - romaan, kus tegelased tihti lähevad kuhugi terve raamatu VÕI romaani kujul teos, mis on ülekaaluline ja tegelane on pidevalt kitsates ja rasketes situatsioonides

------

Ilukirjandusteksti tunnus: stiilikujundus - teksti siseehitus VÕI ilukirjanduses kasutatakse omaduslikke kehasi

------











Veel üks asi. Tunni alguses lasin neil korrata paar minutit, nagu ma alati teen. Kahjuks üks õpilane ei saanud korrata, sest ta vihik oli jäänud padja alla. Sest nii ju kodus õpitaksegi. Paned aga vihiku õhtul padja alla ja oledki hommikuks tark. 




15 kommentaari:

  1. Soovitan ühte meetodit mõistete õppimiseks. Seda saab kasutada ka küsimuste-vastustega. Iga õpilane saab ühe õpitu mõiste või küsimuse. Kohtub klassikaaslasega, kellelt küsib mõistet või küsimuse. Kaaslane vastab ja küsib enda mõiste. Vajadusel on vastus paberilehe teisel poolel. Peale vastamist vahetavad paberilipikud ja liiguvad järgmise paarilise juurde ning jätkavad samamoodi.
    Kuldvillaku mäng on ka populaarne - https://jeopardylabs.com/

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, hea mõte. Seda polegi proovinud. Olen teinud näiteks Kahooti, kuid see on õpilaste jaoks üldiselt mäng, nad ei mõtle selle ajal eriti, mistõttu see õppimise osa jääb ka kesiseks.

      Kustuta
  2. Hakkasin mõtlema ja taipasin, et ma ei tea, kuidas luuletust defineerida, ise olen fil. magister (ja vanas süsteemis pealegi, 4+2). Lüürika või värsskõne oleks iseasi. Aga luuletus? ei tea. Kui näen, tunnen ära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tegelikult oli küsimus, mis on luule tunnused (st mille poolest erineb luule proosast). Aga vastus oli lihtsalt selline. Kusjuures kirjanduses on nii, et 5. ja 6. klassis on mõisted luule ja proosa, kuskil 8. klassis tuleb lüürika ja eepika (vähemalt õpikutes). Seega luule tunnuste all hakkavadki nad tihti kirjutama, mis on luuletus.

      Kustuta
    2. Seega mõeldi luulet kui värsskõnet (ja ses mõttes oleks värssromaan luule)?

      Kustuta
    3. ("seega mõeldi luulet" - st küsimuses mõeldi luulet kui värsskõnet?)

      Kustuta
    4. Luule ehk lüürika on luuletused, proosa ehk eepika on jutud. Eepika all räägitakse eeposest ja valmist, mis võivad olla värsivormis. Värssromaanist ei räägita üldse, kuid see läheks ikka eepika alla.

      Kustuta
    5. minu arust on see terminoloogia vasturääkiv. Proosat ei saa eepikaga samastada, kuhu jääb siis proosaluule?

      Kustuta
    6. ehk siis: vormikategooriad ja sisukategooriad on eri asjad.

      Kustuta
    7. Ah, notsu, te ei lugenud sissekannet piisavalt hoolikalt, ja mina ise ka mitte. "Kõik õpilased pidid kirjutama mõisted vihikusse koos selgitusega." Teadmiste või nende puudumisega pole siin mingit pistmist.

      Kustuta
    8. Ma lihtsalt räägin, kuidas õpikud on üles ehitatud. Et 5. klassis on mõisteks proosa, mis 8. klassis tuleb uuesti eepikana, kuid praktiliselt siiski samal kujul. Vahepealseid žanre tegelikult ei vaadeldagi põhikoolis. Hea, kui nad lihtsamad mõisted selgeks saavad, millega põhikoolis kokku puutuvad (eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt, miniatuur).

      Selles suhtes mainitakse tekste, mis enda ülesehituselt ei sobi luule või proosa alla, kuid siis nimetataksegi neid eranditena (nt et luule tunnused on riim, värss, salm ja rütm, aga on näiteks ka piltluule).

      Kustuta
    9. "Novell" on vist kõige keerulisem, sest inglise "novel" rikub arusaamise ära? Mul enda lastele oli üsna kummaline seletada, et "novel" ja "novell" on eri nähtused. Ja ma olen üsna kindel, et ega nad eesti terminit "novell" tegelikult kasutama ei hakka... Tõenäoliselt kaob see sõna keelest niikuinii varsti ära.

      Kustuta
    10. Kusjuures ingliskeelne variant ei tulnud kordagi jutuks. Ja töid hinnates polnud ka näha, et oleks kellelgi sassi läinud. Kuid teoreetiliselt hakkavad sellised asjad segamini minema jah.

      Kustuta
    11. lahendus- rohkem prantsuse keele õpet? (tööturul - vähemalt tõlke omal - tundub oskajatest ka puudu olevat.)

      Kustuta
    12. prantsuse keele baasilt saab kohe ülbe näoga öelda, et nojah, neil inglastel läks asi käest ära, unustasid, misasi on õieti üks uudisjutt ja hakkasid romaani selle nimega kutsuma, justkui romaanil poleks juba enne nime olnud.

      Kustuta