reede, 14. november 2014

kas alkoholivaba õlu ja siider on karastusjoogid?

Eks kõik on lapsepõlves kellegi klaasist lonksu õlut proovinud. Proovisin ise ka ja rõve oli! Kibe ja rõve! Enam ei tahtnud tükk aega.

Tänasel päeval on poes suur valik ka erinevaid alkoholivabasid (alkoholi?)tooteid: siidrid ja õlled ja veinid ja šampused on mulle igatahes silma jäänud. Ja tore ka, et on, sest äkki on jube õlleisu, kuid mingil põhjusel alkoholi tarbida ei saa/tohi/taha, siis on ju hea, kui on olemas alternatiiv selliste jookide näol. Aga alkoholitoodete alternatiiviks täiskasvanud inimestele on veel üks grupp, kes suurt rõõmu tunneb sellistest toodetest ja nendeks on alaealised kooliõpilased (sh ka minu seitsmendikud, hurraa!). 

Meil oli juba äärmiselt meeldiv kogemus sellega, et poisid võtsid nõuks tulla koolimaja ette oma alkoholivabade õlledega ja siis neid uhke näoga seal juua. Sellest tuli omakorda suur probleem, kuid see oli ju nii ammu, eelmisel aastal ja vahepeal on sada uut asja juhtunud ning mul oligi see täiesti meelest läinud.... kuni kolmapäevani. 

Pidin kolmapäeval olema kaheksani koolis, sest õpilased tahtsid harjutada mingit tantsu jõulupeo jaoks. See ei olnud kellelegi üllatus, et ka mina kooli jäin ja poisid teadsid seda samuti väga hästi. Aga vahepeal on mul tunne, et nad nimme tahavad selliseid jamasid korraldada, sest neil on igav või neile meeldib, kui mingi probleem kogu aeg on. Igatahes läksin siis mina rõõmsalt (see on kaheldav kui rõõmsalt) sinna ruumi, kus nad pidid proovi tegema hakkama ning mida ma näen: üks seitsmendik rüüpab rõõmsalt alkoholivaba siidrit, mille ta muidugi kiiresti ära peidab mind nähes. 

Kuna ma siiski pime ei ole, marssisin täpselt sinna, kuhu õpilane selle ruttu poetas. Sellele eelnes muidugi totaalne lollimängimine (kui lolliks nad mind peavad?!): "Õpetaja, kuhu sa lähed? Seal pole midagi!" Lisaks poolikule siidripurgile oli seal siis veel kolm õllepudelit, millest üks oli tühi. Jah, ma saan aru, et tegu on alkoholivaba tootega (vähemalt seaduste järgi). Kuigi nende

"Siider on alkohoolne jook, mis on tehtud kääritatud õunaveinist. Alkoholiks loetakse õlut alates 0,5% ja kõik teisi jooke alates 1,2%. Kuna siider on alkohoolne jook (alkohoolne jook algab 1,2 mahuprotsendist)  ja meie toote puhul on tegemist 0,9 kraadise kanguse joogiga, peame seda vastavalt seadusele nimetama alkoholivabaks siidriks. Sama analoogia kehtib ka alkoholivaba õlle puhul, valdavas enamuses alkoholivabades õlledes on alkoholi umbes 0,5%."

Kuigi nende toodete alkoholivabaks nimetamine on teatud mõttes väga suhteline. Minu loogika järgi tähendaks vaba seda, et seal pole üldse alkoholi, aga antud juhul on seal lihtsalt väga vähe seda. Samas ma kujutan ette, et kui see 7. klassi õpilane nüüd mitu alkoholiVABA siidrit endale sisse jooks, ei oleks ta kindlasti kaine. 

Eelmine kord, kui samade poistega sama probleem tekkis, kirjutasin ka A. Le Coqi, et täpsemalt uurida, miks antud toode lastele lubatud on. Kas siis võib ka 5-aastane poest endale sellise siidri osta? Sain turundusjuhilt muidugi äärmiselt informatiivse ja konkreetse vastuse. Väike osa sellest:

"Tootjana mitte tootes mittealkohoolset õlut ja siidrit, tähendab mitte pakkuda alternatiivi alkoholi sisaldavale õllele ja siidrile ja see ei oleks nende jookide tarbijate osas vastutustundlik. Tootjad, ühiskond, kool, kodu – kõik peavad aitama noori suunata neile sobiliku käitumise suunas, seda siis ennekõike läbi teadlikkuse kasvu. Meie seisukoht on, et alkoholivaba õlu ja alkoholivaba siider ei ole lastele mõeldud joogid."

Esiteks ei lugenud mina enda kirjast kuskilt välja rünnakut, et tule taevas appi, miks sellised tooted olemas on. Minu ainuke küsimus oli, miks on nende ostmine lubatud kõikidele ja kuigi vastuses on kirjas, et see on suunatud ikkagi täiskasvanud tarbijale, siis jätkuvalt on minu küsimus, miks lapsed võivad seda ka igalt poolt osta? E-sigarettide turule tulemisega oli palju kisa ja piisas mõnest konkreetsest situatsioonist, et koolid vähemalt oma sise-eeskirjadesse kiiremas korras said kirja, et koolis ei tohi e-sigaretti teha. Miks alkoholi"vabade" alkoholisarnaste toodetega midagi sarnast ei suudeta teha? 

Miks minu arust selliste toodete tarbimine väga noores eas siis nii kahjulik on? Jah, poisid ütlesid ka mulle kohe vastu, et see ju pole alkohol, miks nad ei või seda juua. Ütleme, et proovid 10-aastasena isa õllekannust lonksu. Üldiselt see ei maitse, kirtsutad nina ja vastik on. Kui sa proovid alkoholivaba õlut, mis tegelikult on maitselt täpselt samasugune, aga maitsmise hetkel oled sa sõpradega, on ju jube mark ütelda, et issand, kui rõve see on! Neelad koos õllelonksuga vastumeelsuse ka alla ja muudkui kiidad takka. Kes juua ei julge, on argpüks (minu poisid muidugi kasutaksid üht natuke teistsugust sõna selle asemel). Et ikka eriti tegijad olla, tuleb ju osta veel teist ja kolmandatki korda ning siis ongi kõik selle maitsega harjunud. Enam pole nii rõve. Ainult natuke vastik hakkab. Siis on juba hea ja lahe ja õllemaitse on sama tavaline kui vee oma. Ja siis ühel hetkel pole enam piisavalt lahe osta seda lahjat lurri, tahaks ikka midagi vägevat ning minnakse üle pärisõlledele, mis muidugi on maitselt samasugused, seega on see 7. klassi õpilane nendega juba täiesti harjunud. 

Antud juhul ei tohi ka ära unustada seda, et kool pole selliste jookide koht. Ütleme, et mul on tunnid läbi ja oli raske päev, ma ei korgi klassiruumis siidrit lahti kontrolltööde parandamise kõrvale. Koolis ei jooda alkoholi, mis siis, et ma olen ju 18 ja miks ma ei või? Samamoodi ei osta ma akoholivaba siidrit ja ei hakka seda koolis pärast tunde tegema, veel vähem peaksid alaealised õpilased seda tegema.

Õnneks on mul esmaspäeval koosolek ning ma saan need õlled anda siis õllesõprade vanematele.

4 kommentaari:

  1. Rääkisin neile ülalmeenutet kevadise juhtumi järel loo ühest endisest alkohoolikust, kes oli aastaid ilma hakkama saanud ja otsustas ükskord ka alkoholivaba õlut proovida. Mees langes sellest ühest purgist tsüklisse ja tal võttis hulk aega, et uuesti kainena jätkata. Loo mõte oli tulevaste alkohoolikute "sissejootmine" alkoholivabade ja väikese alkoholisisaldusega jookidega. Nägudest oli nähe, et ega nad mind usu. Kes see ikka usub, et temast alkohoolik saab ja kui saabki, siis on see elustiil, mitte pahe.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, just. Esiteks ei mõtle kindlasti keegi selles eas, et äkki tõesti need alkoholivabad õlled võivad mõjutada kuidagi tulevikku, nende jaoks on see süütu nali, üksteise proovilepanek, et kes julgeb osta ja kes julgeb juua ja mis ikka saab, kui me seda koolis teeme. Vahepeal ongi tunne, et pidevalt on mingi proovilepanek: aga mis õpetaja teeb, kui meie teeme nii?

      Kustuta
  2. Kas alkoholivaba siider ei sisalda mitte sama palju alkoholi kui keefir? Selle loogika järgi annaks väga kergesti testida, kas jääb või ei jää täis - joodad paki keefiri sisse ja kui sellel mingit mõju ei ole, ei tohiks ka kahel alkoholivabal siidril olla. Teoreetiliselt ei tohiks olla, see peaks olema selline kogus, mis ka väikses organismis ära lahustub (seda enam, et organism toodab ju ka ise alkoholi, kasutades selleks suhkrut). Alkohoolik võib riläpsida juba selle pärast, et tunneb tuttavat maitset/lõhna, sõltuvus ei ole ju ainult keemiline, vaid ka vaimne.

    Üldises plaanis olen samuti seisukohal, et koolis neile jookidele kohta ei ole, teoretiseerin lihtsalt võimalike mõjude osas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Muidugi ei olegi teoorias sellest võib-olla midagi halba, las siis joovad. Keelatud ju pole. Kuna ma ise tegelikult ei ole joonud alkoholivabu õllesid/siidreid nii, et joongi mitu purki ära, siis tegelikult ma ei oska ka öelda, kas päriselt lastele neil mingi mõju on, kuid minu jaoks on negatiivne ka see n-ö elustiil, mida poisid siis üritavad järgida, kui oma õllesid joovad: tuleb ikka kokku lüüa ja muid kohustuslikke alkoholi joomise juurde kuuluvaid tegevusi teha. Ma usun, et mingi hetk läheb see automaatselt alkohoolsete jookide peale, kui ongi juba harjumus sees pärast tunde õlut juua.

      Kustuta