reede, 23. oktoober 2015

Kui lapsevanemad on ikka lemmikosa koolis

Ma hakkasin lapsevanemaid kartma juba enne veel, kui õpetajana tööle asusin. Vanematega suhtlemine tundub lihtsalt hirmus. Seega ma üritan seda vältida natuke või vähemalt suhelda kirja teel, mis on minu jaoks palju mugavam ja kindlam. Aeg-ajalt mõni leiab ikka mu numbri ja tahab helistada. Näiteks täna...

Andsin oma pisikestele viiendikele ülesandeks koostada kodu-uurimistöö pealkirjaga "Kodumaja jutustab". Ülesanne on siis valida mõni maja, millest näiteks vanematel või vanavanematel oleks jutustada põnevaid lugusid. Õpilase peab selleks on küsitlema sugulasi ja kogutud lood kirja panema. Mina lolli peaga arvasin, et tegemist on toreda ülesandega. Teine õpetaja, kes mulle sellest rääkis, ütles veel, et nii paljud vanemad on tulnud teda tänama, et jube vahva töö.

Selgus aga, et kõik ei näe asja sarnaselt. Täna sain teada muuhulgas teada järgmisi asju:

1) Kõikidel inimestel pole vaheaegasid nagu õpetajatel, seega ei saa eeldada, et pärisinimestel selliste asjade jaoks aega on. Nüüd aga andsin mina kohustuse lapsevanematele lisaks oma päristööle tegeleda oma lastega.Õpetajana võisin tõesti ette kujutada, et kõikidel on aega igasugu jamaga tegelemiseks, kuid ei tasu unustada, et teised peavad ikka tööd ka tegema.
2) Õpetajad võiksid ikka laste peale ka natuke mõelda. Ülesandeid anda on muidugi alati nii lihtne, aga keegi peab need ära ka ju tegema. Iga õpetaja peaks ikka mõtlema ka, mitte niisama töökäske jagama.



Ma olen tegelikult märganud üht mustrit. Ma üritan olla hea õpetaja, teha selliseid hea-õpetaja-asju, kuid pidevalt tulevad erinevad tagasilöögid. Väga ei jätku motivatsiooni pingumiseks sellise tagasiside puhul.

Näiteks need uurimistööd. Jah, on küll õpilasele suur töö, kuid ikka veel arvan, et tegemist on väga laheda tööga, mis kaasab tõesti vanemaid ja vanavanemaid, kuid kas oma lapsega tegelemise üle peab kohe nii palju protestima? Arvan, et paar sobivat õhtut leiavad isegi need inimesed, kellel pole nii palju vaba aega käes kui õpetajatel ja kes peavad ikkagi päristööd tegema. Lõppude lõpuks pean mina need 50 tööd läbi lugema, ära parandama ja tagasiside kirjutama.

9 kommentaari:

  1. Väga kurb kuulda. Ka minu meelest on ülitore ja ülioluline ülesanne! Kui mu poeg tuleks sellise koduse tööga koju, oleks ma väga rõõmus :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah, arvasin minagi, et sellise ülesande peale ei tohiks lapsevanemad pahandada, mis siis, et nad peavad oma väärtuslikku aega ohverdama. aga eksisin.

      Kustuta
  2. Kergelt pääsesid. Minu juurde tuli ükskord puruourjus naabrimees ja lubas mu ära tappa. Selle eest, et tema naine pidi mitu päeva raiskama referaadi peale Kaali järvest. Kodus jäi sel ajal muidugi kõik lohakile, kui ema palehigis oma 6. klassis õppiva poja eest referaati kirjutas. Mina muuseas seda referaati kirjutada ei lasknud, aga nähtavasti olin ma kõige lähemal elav õpetaja, kelle kaela oma viha valada. Asi lõppes sellega, et viskasin naabrimehe sõna otseses mõttes uksest välja ja sellest ajast alates ei ole ta mind enam kordagi külastanud. Ära arva, et ma sind vägivallale õhutan. Kõige tulemuslikum on ikka lapsi nende vanematele kiita, siis nad kiidavad sind lastele ka, laps jääb lõpuks uskuma, et tal on hea õpetaja ja õpib ise ka paremini.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siis pääsesin tõesti kergelt, loodan, et mu aadressi ei teata.
      Ma sain alles pärast teada, kelle vanemaga oli tegu, kui päevikust vaatasin, kuna ma ei tunne neid lapsi veel nii hästi. Aga kui ma järgmine kord jälle vale ülesande annan ja riielda saan, siis kukun kohe kiitma!

      Kustuta
  3. Perekoolis on pikk ja värske lõim referaatide teemal. Minu isiklikust arust võiks neid olla pigem rohkem ja lapsevanema kaasamine lapse õppimisse on kõigile kasulik. Kurb lugeda (nii PKst kui siit), et see paljudele vastumeelt on :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kahju tõesti, et lapsega koos õppimine tundub ajaraiskamisena ja olin päris üllatunud sellise tagasiside üle.

      Kustuta
  4. Arvan, et asja teeb lihtsamaks ja õpilase vanemale arusaadavaks, kui töötada välja küsimustik. Minu lapse õpetaja tegi nii ja tõesti hea oli, mõte hakkas kohe liikuma.

    VastaKustuta
  5. Armas ülesanne. Jäin sügavalt mõtlema, et kui kunagi peaks minu lapsele selline ülesanne antama, siis milline meid puudutav maja oleks kõige huvitavam ning sisaldaks kõige rohkem lugusid.
    Kuni uurimustööd tegema pole hakanud, tundub see pigem huvitava ülesandena ja hea võimalusena külastada mõnda sugulast, keda polegi ammu näinud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väga huvitavaid töid tuli ka. Näiteks üks õpilane, kes elas korteris ja kellel polnud vast nii põnevaid lugusid rääkida, kui mõnel teisel oma pika ajalooga vanavanemate majast, kirjutas töö nii, et korter rääkis, mida ta on näinud/kuulnud. Väga põnev lähenemine, ma ise poleks tulnudki selle peale.

      Eks ta suur töö kindlasti oli, kes tahtsid põhjalikult teha. Nii lastele kui vanematele, kuid siiski loodan, et positiivseid emotsioone tuli rohkem.

      Kustuta