kui homme on üle pika aja esimene tööpäev

homme saab olema see päev, kus ma saan jälle kooli minna! 

suvevaheaja alguses oli selline pääsemise tunne, et ma oleksin võinud iga hommik nutta ja taevaseid jõude tänada, sest lõpuks ometi ei pidanud ma ärkama kell 6, parandama pühapäeva õhtul kell 10 (just nimelt kell 10, sest ilmvõimatu oleks seda varem teha) kontrolltöid nii, et punane pastakas tühjaks saab, otsima internetist kaks tundi luuletust ja siis avastama, et ma ei leia midagi ning öösel kell kolm mõtlema, kuidas ma selle või tolle probleemi lahendan. 

siis ma olin mõnda aega maganud (ausalt ei teinudki ma esimestel päevadel midagi muud) ja avastasin, et ma vist elasin ikka esimese aasta ilma suuremate traumadeta üle. ja kui ma olin mõnda aega maganud, siis olid kõik need vaheajaeelsed mälestused ainult üks hägune unenägu ja hakkasin mõtlema, mis seal siis nii hirmsat oli. üha rohkem hakkasin ma lihtsalt niisama päeval (või miks mitte ka jällegi öösel kell kolm) mõtlema kooli peale. mulle sobikski kool sellise graafikuga, et kolm nädalat tööl ja üks vaba. siis ma magan nädal aega ja olen jälle valmis kolm nädalat töötama ilma (suurema) nurinata. 

pikalt ma ei suuda niisama olla, sest ma ei oska endale tegevust leida. seega olengi terve suve aknast välja vaadanud ja kooli oodanud. alguses ei oodanud teadlikult, vaid puhkasin enda arust, aga mingi hetk ei jaksanud enam puhata ja muudkui ootasin kooli. ilmselgelt on praeguseks ununenud ka see, mis tunne on kell 6 ärgata ja sõita kooli tund aega mööda kottpimedaid teid ja käsikaudu teed kooli leida. loodan, et mu elevus kestab rohkem kui nädala ja kindlasti rohkem kui paar aastat. kas ma tunnen näiteks viie, seitsme või kümne aasta pärast samamoodi vahetult enne kooliaasta algust või nutan ma juba kogu augusti ennast magama, et ma nende jõledate põrguliste sekka pean jälle minema? olgu kümne aasta pärast, kuidas on, kuid homme lähen ma igatahes kooli ja hakkan esimese asjana mööbeldama. 

kindlasti ka kõik õpilased on sama elevil ja loodavad, et see nädal ainult kiiremini läbi saaks, sest eesti keele õpetaja igatsus on nii suur!