Hiljuti oli mul au osaleda järjekordsel koosolekul. Seekord ei üritatud tõestada, et ma olen kehv, liiga nõudlik ja nõme õpetaja. Ma polnud isegi peategelane. Olin seal, sest... ma täpselt ei teagi, sest ma õpetan seda klassi ja klassijuhataja palus. Koosolekul oli lisaks minule veel üks aineõpetaja, lapsevanemad ja õpilased. Teemaks oli loomulikult see, et õpetajad kiusavad. Okei, veidi liialdatud kirjeldus, kuid probleem on siis selles, et klassijuhataja otsustas jätta käitumises suvetööle need õpilased, kellel on liiga palju märkuseid.
Kõigepealt ütlen, et minu arust on see väga hea mõte! Mingil arusaamatul põhjusel ma ikka kirjutan aeg-ajalt mõne märkuse, kuid sellest midagi ei juhtu. Minu eesmärk on kaitsta rohkem enda seljatagust, et ei tekiks probleeme, kui kellelegi panen käitumishindeks rahuldava või mitterahuldava. Kui mõnel õpilasel on trimestri jooksul kogenenud 4-5 märkust, ei tohiks kedagi üllatada, miks käitumine huvitaval kombel eeskujulik pole. Igatahes kuskil õppeaasta keskel ei suutnud klassijuhataja enam imestamist lõpetada, kui märkuste hulka e-koolis kasvamas nägi, ja otsustas ise panna õpilased selle eest vastutama. Teatud hulk kogutud märkusi annab ühe päeva suvetööd. Mõnel õpilasel on kogunenud juba praeguseks paar päeva, mistõttu hakkasid vanemad ärkama: mismõttes minu laps peab käitumise pärast suvel koolis passima?!
"Aga mis siis saab kõikidest meie pere suveplaanidest, kui laps peab pool suve koolis passima?"
Jah, kindluse mõttes ei tasuks suveks ühtegi plaani teha, sest millal ometi oleks aega perega midagi koos teha, kui laps peab paar päeva juunis koolis olema. Kahju ka sellest, et puudub võimalus seda olukorda kuidagigi kontrollida. Pole ju võimalik näiteks vait olla ja tunnis tööd teha.
"Kas õpetaja enne märkuse e-kooli kirjutamist suuliselt ka korrale kutsub või tulebki kohe esimese rikkumise peale märkus?"
Kas ma tõesti võin tunnis pöörduda lobiseva õpilase juurde ja öelda, et ta oleks vaikselt?! Ma ei ütle tavaliselt midagi, lasen kõigil rääkida ja siis pärast tundi hakkan e-kooli märkusi kirjutama. Esmaspäeval kindlasti proovin selle triki ära!
"Kas peab kohe nii rangelt karistama? Kas ei saaks kuidagi heaga?"
Ei saa heaga, kui ma pean mitut õpilast keskmiselt viis korda tunnis korrale kutsuma, et ta lõpetaks enda ja teiste segamise!
"Nad lobisevad, sest töö on tehtud. Äkki võiks anda lisatöid?"
Ei, ta ei lobise, sest töö on tehtud. Ta lobiseb, mistõttu tal on kogu aeg ülesanded tegemata. Mingil põhjusel on raske korraga lobiseda, telefoni valgendada ja töövihikut täita. Ilmselgelt tuleb otsuseid langetada ja keskenduda olulisimale. Kahjuks ei õnnestunud mul lapsevanemaid veenda, et lobisemine ei ole 95% seotud sellega, et töö on valmis (mis siis, et ütlesin just seda kaks korda). Mismõttes sa lähed koju ja valetad, et rääkisid tunnis, kuna said ülesanded valmis?
Kui poolteist tundi on räägitud: "Aga mis me siis teeme?"
Lapsevanemad...
