esmaspäev, 13. aprill 2020

ma ei mõista lapsevanemaid

Jah, ongi nii, et ma ei ole enda eelmise nädala halaperioodist veel välja saanud. Vahepeal on nagu kõik korras, aga siis tuleb meelde, et ma olen ju õpetaja. Okei, asi pole päris nii hull (vist). Samas kui klassijuhatajaga ühendust võtsin, et uurida, kas tema oskab mulle midagi täpsemalt öelda, sain jälle noomida, et ma õpilasi ei mõista ja miks ma ometi aru ei saa, et eriolukord on. 

Seega on lapsevanemad ühendust võtnud nii õppealajuhataja kui ka enda lapse klassijuhatajaga, sest nad ei saa eesti keele õpetaja antud ülesannetest aru. Kas kellegi aju veel plahvatab seda lauset lugedes? Kus on loogika? 

Oled lapsevanem. Näed, et lapsel on e-koolis "mittearvestatud". Kui selle kohta küsid, hakkab laps rääkima, kuidas õpetaja nõuab hästi palju, pani TERVELE KLASSILE "mittearvestatud", isegi siis kui tööd olid esitatud, aga tegelikult laps ei saa arugi, mida tegema peab. Ehk isegi venitab pisara silmanurka. Seepeale sina

a) võtad ühendust klassijuhatajaga, et sõimata ja nõuda enda õigusi,
b) võtad ühendust õppealajuhatajaga, et sõimata ja nõuda enda õigusi,
c) võtad ühendust aineõpetajaga, loodetavasti mitte väga palju sõimamiseks, vaid rohkem uurimiseks, mis toimub. 

Siin oleneb muidugi, palju aega on, kas jõuab helistada nii õppealajuhatajale kui ka klassijuhatajale või ainult ühele neist. Jumala eest ei tohi ühendust võtta aineõpetajaga! 

Kogu see olukord suutis mind vahepeal isegi uskuma panna, et ma olengi südametu nõid, umbes selline, kes enamikul silme ette tuleb, kui õpetaja peale mõtleb. Vaatasin ikka korralikult üle enda nõudmised, konsulteerisin teiste õpetajatega. No ei saa aru, et maht oleks liiga suur. Eesti keeles on tavaliselt tunnitööks kaks ülesannet, mis tuleb ära teha päeva jooksul, kuid arvestan ka hiljem esitatuid, sest olen enda parandamisgraafikuga nagunii maas. Arvestan isegi neid töid, mille peale vaadates tundub, et kellegi 3-aastane sugulane on need ära teinud, sest just nii palju õigeid vastuseid on. Kirjanduses peavad nad lugema vabalt valitud raamatut nädala jooksul umbes poolteist tundi ja täitma selle kohta lugemispäevikut. Kirjandus on mul sellisel põhimõttel kõikidel klassidel, kuid teised pole veel ära surnud. Äkki vanemad on ära jaganud, millal ühendust võtta (ma ei mõtle muidugi endaga, ikka õppealajuhatajaga)? Seda olevat nii palju, et KÕIKIDEL ÕPILASTEL on kadunud igasugune motivatsioon ja jällegi keegi ei saa aru, mida tegema peab. 

Ma olen nii väsinud (see lause on kindlasti igas minu postituses), kuidas ma üritan enda arust igatpidi õpilastele vastu tulla, kuid päeva lõpuks olen ma vaenlane. Ma olen väsinud, et kui õpilasel on trimestri jooksul kõik arvestuslikud hinded mitterahuldavad ja ma panengi talle hindeks kokku "2", siis olen mina kuri ja ei oska õpetada. Isegi kui need hinded on saadud seetõttu, et ta pole aasta jooksul ühtegi raamatut avanud. Ikka ei oska mina õpetada. Mitte et ma teeksin enda tööd kiituse pärast, aga vahel tahaks, et keegi teine peale iseenda mõtleks, et oi kui tublit tööd sa teed. Ma ei ole kunagi varem nii hästi mõistnud õpetajaid, kes lihtsalt panevad kolme ära, et mitte jamadesse sattuda. 


Ma loodan, et suvevaheaeg annab mulle mingisugust mõtteselgust ja suuna, kuhu edasi.

Hilarious Short Film Shows Sad Reality Teachers Actually Have to ...

4 kommentaari:

  1. Olen alati olnud õpetajaid toetav ja pigem kahtlustav õpilaste (laste) suhtes. Immuunsus on väljakujunenud kui lause algab sõnadega...aga õpetaja pani tervele klassile või järgneb loendus klassikaaslaste nimedega.

    Nüüd tuleb tõsieluline juhtum ühest koolist...ja tegemist ei ole koolmeisterdaja isikuga.

    Eelmisel nädalal olin lähedal, et eesti keele õpetajale kirjutada. Miks? Laps tegi iseseisvalt töö, mille pikkus oli ca 4 lk. Selle peale sai ta õpetajalt tagasisidena ühe lause: Täienda tööd.
    Soovitasin lapsel kirjutada õpetajale ühe sõna: Kuidas?

    Distantsõppega seonduvalt näen igapäevaselt laste õppimisi/tegemisi ja eesti keele õpetaja suhtumise osas on tekkinud sügavad kahtlused (a'la teatud lapsed üle 3 ei saagi, ükskõik kui palju pingutavad, ikka ei meeldi)...eriti kirjalike tööde osas, kus õpetaja soovib, et laps kirjutab analoogselt etteantud näidetele...kirjand/oma mõtted ja asjadest arusaamine teistmoodi kui õpetaja - see ei sobi. Lasin lapsel kirjutada niinagu tema tundis ja asjadest aru sai...Teadsime mõlemad tulemust juba ette. Saan lapsest aru, miks nimetatud õpetaja ei kuulu lemmikute hulka. Tasub peeglisse vaadata ka õpetajal - ja küsida, miks nii läks ja kas veel õnnestub midagi päästa.

    Olen laisk lapsevanem, st ei ole eesti keele õpetajale tagasisidet andnud, et vältida lapse veel hullemat kohtlemist. Mis parata, kiusamist esineb ka õpetaja-õpilase vahelises suhtes ning siinkohal pean distantsi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui seda täpsustust poleks, et näide ei räägi minust, võiks mõni lausa arvata, et see on minu kirjeldatud olukorra lapsevanema- ja õpilasepoolne nägemus :D

      Olen nõus, et kokkupuuted selliste õpetajatega tõesti tekitavad trotsi ja sellisel juhul usun ka seda õpimotivatsiooni langemise juttu. Samas ei saa selliste õpetajate puhul üldistada, et nüüd ongi absoluutselt kõik õpetajad täpselt samasugused. Kindlasti subjektiivne hinnang, kuid ma ei näe ennast sellisena. Minu soovitus on muidugi alati kirjutada õpetajale, kuid ütlen seda enda huvidest lähtudes, sest mina ise tahaksin küll teada saada. Samas muidugi on võimalik, et selline kiri tekitab hoopis kiusamise. Keeruline olukord.

      Ma näiteks ei hindagi praegu, sest ma ei viitsi oma pead vaevata sellega, kas õpilane tegi iseseisvalt või kellegi abiga või kopeeris klassikaaslase töö. Panengi A või MA, sõltuvalt sellest, kas töö on esitatud või mitte. Aga kui 3 nädalat pole ühtegi asja mulle laekunud, samas pole ka keegi kirjutanud, et olukorda põhjendada (arvestaksin ju seda, kui õpilane on haige vms). Kui panen MA, siis olen kohutav õpetaja. Ausalt öeldes ei oskagi enam midagi teha.

      Kustuta
    2. Lähenemine on A/MA on tervitatav. Lapsevanemana näen, kas on tööd tehtud või mitte. MA - on ju selge, miks? Sellisel juhul ei vaevaks enda pead, kui on selgeks tehtud, kuidas hindamine toimub.

      Hea lahendusena võib kirjutada e-kooli teate, kuidas hindamine toimib distantsõppe korral ning millised on reeglid, kui on ettenähtud tähtaeg - tuleb selleks ajaks esitada, esitamata töö on MA. MA'd saab parandada, kui on mõjuv põhjus (haigestumine vms - see aga tähendab, et ka teistes koolitundides on puudumised ja lapsevanema põhjendus). Sellises vanuses (7 klass) peaks ju elementaarne vastutustunne olema ja suhtlusoskus ka.

      Kustuta
    3. Olin ise ka päris rahul, kui koolilt tuli kinnitus, et ka trimestrihindeks võib panna A/MA. Usun ise, et sellises olukorras on see kõige parem variant, eriti kui tegemist pole lõpuklassiga. Kuid mõni loeb sellest MA-st hoopis muud välja: kiusamist, mittemõistmist, rangete põhimõtete järgimist.

      Naljakas on see, et uurisin teistelt õpetajatelt, kuidas nemad teevad. Ühelt õpetajalt tuli vastus, et ta teeb samamoodi ning just oli saanud ühelt lapsevanemalt tänuliku kirja, et nii hea on aru saada, kui lapsel on jäänud midagi tegemata. Eri inimesed võivad näha üht asja ikka väga erinevalt.

      Kustuta