Teisipäev, 24. november 2015

tänane vestlus õpilasega

Tuleb õpilane, telefon käes.
Õpilane: Õpetaja, kuule. Ma näitan sulle midagi.
Mina: Ei, aitäh! (Sest ega ma eile sündinud ole. Sealt lihtsalt ei saa kunagi midagi normaalset tulla ja teadmatus on vahel hea.)
Õpilane: Ma näitan ikka!
Näitab pilti uksest, mille klaas on katki.
Õpilane: Lahe, eks? *** tegi.
Mina: ...
Mis seal lahedat on?
Õpilane: No pulli peab ka ju saama! Täiega lahe!
Tuleb juurde ka teine õpilane.
Õpilane: Ma näitasin õpetajale ka seda pilti, mis *** tegi.
Õpilane 2: Mis õpetaja ütles?
Õpilane: Et täiega lahe on!

Kusjuures loo puänt on tegelikult selles, et antud loo kangelasega on homseks planeeritud suur ja tõsine jutuajamine koos direktori ja õppealajuhatajaga. Teemaks polnud üldsegi lõhutud uks, mille nüüd saab väga mugavalt siiski päevakorda tuua. Klassijuhataja on ikka väga äge olla! Suur Linnakool pakkus mulle uueks aastaks 5. klassi juhatamist, sest ühest klassist parem on ainult kaks (kahjuks ütlesin ära).

5 kommentaari:

  1. Ma tahaks väga seda blogi lugeda, aga pean ütlema, et seda fonti on tõesti raske ja paha lugeda :(. Algul tahtsin blogi üldse kinni panna, aga siis mõtlesin, et annan ikka teada, sest kust muidu õppida kui keegi asjakohast kriitikat kunagi välja ei ütle.

    Muidu lahe blogi ja edu!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh tagasiside eest, ma ei osanud näiteks seda tähelegi panna!

      Kustuta
  2. Nüüd on superhea lugeda, väga hea font! :)

    VastaKustuta
  3. Signe, kuni blogis pole pikk tekst KESKELE JOONITUD ja kuniks inimene teab, kuidas kirjutatakse sõna "puänt", seni on kõik kõige paremas korras, vähemalt loetavuse koha pealt.
    On palju, väga palju loetamatumaid blogisid, mida nähes silm nutab verd ja aju lülitub välja.

    VastaKustuta
  4. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta