Vahel avastavad õpilased, et õpetajad on ka inimesed, kellel on aeg-ajalt natuke vaba aega. Kuigi kõigile (k.a mulle) meeldiks arvata, et eesti keele õpetajad veedavad kindlasti iga töövälise hetke teatris ja raamatute seltsis, olen mina väga lihtne inimene.
Õpilane: Õpetaja, ma olen Candy Crush'is mingi leveli juures kinni ja vaatasin, et sul on kõige kõrgem tulemus mu sõprade seas!
Mina: ........
Mina: Nojah, kui ma töid parandada ei taha, siis ma otsin muud tegevust.
Õpilane: Kui kaugel sa oled juba?
Mina: Liiga kaugel.
Täiesti piinlik tunnistada, aga see oli ka aus vastus, sest lollakate mängude mängimine on minu asendustegevus, kui ma üldse ei taha tööd teha. Pealegi on need mängud sõltuvust tekitavad.
Ja siis mõtles üks poiss, et tema tahab ka seda mängu mängida. Seega ta tõmbas selle oma telefoni ja mängis. Tunni ajal. Muidugi oli ka äärmiselt üllatunud, et ma nägin tema telefoni.
Siit paar tähelepanekut edaspidiseks: ärge võtke õpilaste sõbrakutseid vastu ja tehke Facebook'i salakonto lollakate mängude mängimiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar