Nagu siin sai välja hõisatud, läksin septembrist õppima mööblirestauraatoriks. Asjad on kulgenud ilma suuremate viperusteta (loe: sõrmed on alles), aga eks see päris keeruline ole, kuna minu eelnev kokkupuude erinevate tööriistade ja masinatega on olnud pehmelt öeldes puudulik. Aga kuna tegemist on algõppega, siis ei eeldatagi, et peab olema eelnevalt mõni maja ehitatud, tuba remonditud või köögimööbel restaureeritud. Ma ei ole ainuke, kes mõne tööriista nimetust kuuldes seda ruumist ei leia või masinat tööle ei oska panna. Enda arust õppimisvõimelise inimesena olen ma siiski võimeline asju selgeks saama. Vale!
Nimelt teatas eile üks samal erialal õppiv mees (olgu öeldud, et mehi õpib kokku kaks, ülejäänud on naised), et kui see oleks tema teha, siis küll ei lubaks naistel selliseid asju õppida, et ikka masinad ja puha. Õnneks sellel hetkel ei viibinud ma selle Väga Meheliku Mehega samas ruumis, vaid olin (proovige nüüd ette kujutada) ühe masina taga. Seega avaldan oma tähtsusetuid naisemõtteid siin.
Kui ma saagide, höövlite ja muude meestemasinate juures ei tohi olla, siis saan aru, et keeld ei laiene muidugi kodumasinatele, sest ilmselgelt on koristamine ja söögitegemine naistetöö, mis siiski hõlmab ka natuke masinaid. Või peab siiski näiteks pesu käsitsi pesema, sest minu väike aju pole võimeline pesumasinaga hakkama saama? Söögitegemine on üldse nii keeruline teema, sest see on ilmselgelt naiste ülesanne, kuid siiski öeldakse, et mehed on paremad kokad. Seega mehed teevad küll süüa paremini, kuid kuna ükski õige mees siiski süüa ei tee, lepitakse naiste kehvade toitudega?
Saan muidugi aru, et siiamaani räägitakse kogu aeg naiste- ja meestetöödest ning mida naised ja mehed oskavad või siis ei oska, kuid kas sellest ei võiks lõpuks ometi üle saada. Inimesed on head väga paljudes erinevates asjades, kuid seda ei mõjuta kellegi sugu. Antud juhul on tegemist ALGõppega, seega ma ei ole kuskilt välja lugenud, kui palju ma pean oskama midagi teha. Ja tõesti alustati täiesti algusest ja keegi ei eelda, et sa oled tegelikult kõvade kogemustega ja oskad juba kõike seda, mida alles hakatakse õpetama.
Väga Mehelik Mees muidugi on eelnevalt paljude tööriistadega kokku puutunud, sest õige mees ehitab enda perele maja ja sauna ja garaaži, seega ilmselgelt on ta minust kiirem ja osavam. Kuid kindlasti on ka selliseid mehi, kes pole ehitanud maja ja sauna ja garaaži ning mul on väga raske mõelda (see tegevus on mulle muidugi alati nii raske, sest noh... naine), et ka tema oleks minust kümme korda parem lihtsalt sellepärast, et ta on mees ja mina naine. Kui võtta sarnaste eelnevate kogemustega mees ja naine, kes mõlemad teevad tabureti, siis vaevalt juba kümne meetri kauguselt tunneb ära, kumb on naise tehtud, sest pole ju mõeldav, et naisterahvas sellise asjaga hakkama saaks.
Kui me lõpetaks meestele ja naistele dikteerimise, kelleks nad tohivad saada ja kelleks mitte, siis võib-olla oleks vähem selliseid lapsi, kes ei julge minna õppima meeldivat eriala, sest kellegi arust see pole sobilik (või isegi lubatud).
Õnneks on selliseid mehi vähemaks jäänud. Ma muidu puutöömasinaid olen vähe kasutanud, aga mootorsaag on täitsa isiklik ja kujud tulevad nagu kulda. Need mehed, kes on ise tegijad, on ikka abivalmis ja julgustavad, mitte ei tule mõnitama.
VastaKustutaVat minu kogemus on vastupidi, et võibolla mõned mehed saavad ajaga targemaks, aga neid lolle šoviniste tuleb alt otsast järjest juurde. Või siis - ja see on üpris lohutav mõte - et kui sa masinatega erialal piisavalt kaua töötad, siis need lollakad haihtuvad ise ära ja järgi jäävad need, kes oma ego nõmeda jutuga buustida ei ürita.
KustutaSee konkreetne Väga Mehelik Mees on seni küll päris tublisti kõike teinud, kuid see ei tähenda, et ülejäänud kümmekond inimest, kes kogemata naised on, kohe millegagi hakkama ei saa. Iroonilisel kombel oli just Väga Mehelik Mees esimene, kellel plaastrit vaja läks.
KustutaKa üks õpetaja kostitab iga tund vähemalt kolme anekdoodi või jutukesega, mis korraks sõnatuks võtavad (näiteks ühe konkreetse sae kohta ütleb kogu aeg, et see on naiste jaoks pannilabidas ja meestele saag, sest noh.. loogiline ju).
Aga arvan ka, et kui juba töötada kuskil sellises kohas, siis mingi hetk saavad naljad otsa või väsitakse nende tegemisest lihtsalt ära.
Tänapäeva mehed on ikka puhta imelikud - ma läksin omal ajal (...mmm ...äää ...20? aastat tagasi?) kiviraidumist õppima aga enne seda oli ühe aasta jagu puidu rühmas ja tulin sealt ära rohkem sellepärast, et ma tahtsin rohkem skulptuuri, mitte et keegi oleks masinaid mulle kuidagi ebasobivaks pidanud. Kiviraidumises ühmas Taat, et eks sa siis kunagi tööle minnes palud poistel [enda eest] kive pukile tõsta. Muud probleemi ta ei näinud. Poleerimismasina taha lubas ta mind kah lahkesti.
VastaKustutaKiviraidurina ma muidugi praegu ei tööta, ent tol ajal ei olnud küll ühelgi mehel midagi nii lolli öelda.
... midagi nii lolli nagu et naist masina taha ei laseks.
KustutaMa kipun arvama, et ütlejad on pigem need, kes ise pole suuremad tegijad. Need, kes juba tegutsevad, ei mölise enam. See on ka muidugi üldistus, tugineb minu piiratud kogemusele (siin riigiski on mehi sadu tuhandeid, olen suhelnud neist ju ainult väga väikse protsendiga). Oma oskamatust ja ebakindlust tuleb ju buustida kuidagi. Näiteks naiste kallal mögisedes.
VastaKustutaMulle tundub, et need on mingid kompleksid mis neis Tõelistes Meestes välja löövad. Tuntakse end ohustatuna kui selgub, et naised oskavad/tahavad ka "meeste töid" teha.
VastaKustutaElasin kunagi koos "tõelise mehega", kes ei rääkinud minuga üle nädala kui võtsin akutrelli, et paar kruvi seina lasta. Selgus, et see olla talle hinge s*ttumine ja räige alandamine. Kui olime lahku läinud selgus, et vaeseke oli juba pikemalt aega oodanud, millal ma lõpuks "normaalseks" saan ja kodus "naistetöödele" pühendun ning lõpetan igasugu ebanaiselikud tegevused nagu oma hobid ja meeldivad tegevused. Ja tegemist eaka meesterahvaga vaid tüübiga 20-ndate keskpaigas...