1. september

Tõsi ta vist on, et õpetajad lihtsalt ei suuda rahulikult olla. Kuigi ma ikka imestan nende üle, kes suvevaheajaks endale miskise tööotsa otsivad (sest kas neil pole piisavalt telekanaleid ja diivanit), siis pikem vegeteerimine hakkab tõesti ajudele. 

Mitte et mul praegu vaba aega jube palju oleks. Kui on beebi, kes nuttis esimestel elukuudel nii palju, et sai mõned korrad haiglas oldud ja kellest on nüüd saanud palun-ma-ripun-su-küljes beebi, siis on vaba aeg natuke suhteline mõiste. Aga aju on küll end puhkerežiimile sättinud, sest ausalt öeldes mähkmete vahetamine ja lapse toitmine väga mõtlemist vajavad tegevused pole. Kuniks koos mängimine tähendab seda, et mina näitan pildiraamatut ja tema pistab selle suhu, siis päevad ei paku väga väljakutseid. 

Seega nagu rahutu õpetaja ikka, hakkasin ma vaatama, kas saaksin mõnda tööd kodus teha. Siis aga avastasin, et ma ei oska midagi. Ilmselgelt on järgmine loogiline variant see, et lähen ja õpin hoopis midagi. Kellel ikka tarkus mööda külge maha jookseb. Kuna maakohas on õppimisega kaunis kehvasti ja Tallinnas või Tartus ei viitsiks elu sees käima hakata, pidin mingi valiku tegema. Lähen õppima mööblirestaureerimist. Tahtsin seda siin blogis kajastama hakata, sest esiteks on see mu blogi ja ma võin, teiseks ei jõua kodused kindlasti kogu virinat ära kuulata. 

Et selline eriala siis. No püha müristus! Olen nõus. Haamer ja muud õudused on mu jaoks jumala hirmsad, kuid loodan, et algõpe tähendab seda, et ei pea kooli minema, restaureeritud taburet kaenlas. 

See saab muidugi huvitav olema, sest ma kardan kõiki mõeldavaid tööriistu, aga lisaks on ka õpetajad maailma halvimad õpilased. Õpetaja võib äärmisel juhul õppida tundide ajast, aga vabal ajal... tänan, ei! Selles suhtes on täiega vedanud, et õpetajad peavad kohustuslikus korras koolitustel käima. Kui te olete koolitusel, kus iga kahe minuti tagant keegi silmi pööritab, siis olete õpetajate koolitusel. Õpetaja silmad löövad särama ainult siis, kui on kohvipaus ja kui koolitaja jagab materjale, mida tunnis kasutada. 

Igatahes hakkan ma kaelamurdvat õppimisteekonda siin ka veidi kajastama, et poleks nii vaikne. Lisaks kui ma olen selle kõva häälega välja öelnud, oleks veits piinlik teise nädala poole peal paberid välja võtta, sest tuli meelde, et ma õppida ei viitsi ja ikkagi haamrid ja värgid.