... nad teevad selle nii raskeks!
Tahtsin teha tunnikontrolli päris kitsa teema peale. Õppisime tekstiliike, mida on lausa neli. Mina rääkisin, nemad lugesid ja kirjutasid ja täitsid tabeli, mis võttis kogu tähtsa info kokku. Mõtlesin, et olen kordki hea ja ütlesin neile kaks päeva ette, millal tunnikontroll tuleb. Ja uuesti ühe päeva, sest vahepeal oli meelest läinud. Ikka pooled ei teadnud. Panin töösse lihtsalt samasuguse tabeli, mida kõik koos tunnis tegime ja kontrollisime, et ikka õigesti oleks kirjas. Ja ikkkkkkkka suur hulk õpilasi lihtsalt ei saa midagi aru.
Võib-olla ma õpetan halvasti. Või räägin halvasti. Kui ma pidin jumalteabmitmendat korda töökäsku kordama, teatas küll üks viiendik, et ta sellepärast lobiseb, et ei saa mu hääldusest aru. Ilmselt ta seetõttu ka nii palju niheleb ja segab, et kui mina palun tal vaikselt töötada, siis ta kuuleb hoopis, et palun lobise veel rohkem enda pinginaabriga ja ära tee kohe mingil juhul töövihikut lahti.
Igatahes sain teada, et ajakirjandustekstide eesmärk on jagada. Ongi kõik. Lihtsalt jagada. Mõtelgu ma ise välja, mida. Ilukirjandustekstid aga annavad lugejale. Jällegi pean ma ise nuputama, mida siis täpsemalt annavad. Ma ei hakka üldse peatuma sellel, et kirjas oli "anab lugejale". Tarbetekstid aga õnnitlevad, näitena on toodud referaat.
Palju õnne, siin on õnnitlemiseks üks referaat.
Ma muidu gife ei armasta, aga see siin on küll suurepärane :D
VastaKustutaKas sellist udupäisust ei saa kuidagi ealiste iseärasuste kaela veeretada? Et näiteks seitsmes klass, need on lihtsalt sellises kasvufaasis, et ei kuule ja ei saa aru ja üldse?
Tahaks jubedasti ise ka ealiseks iseärasuseks nimetada, kuid karm kogemus on tõestanud, et see kõigi puhul küll paika ei pea. Kuid mul on õpilasi küll, kellele on puberteet nii hullusti pähe löönud, et ikka üldse ei oska enam olla.
Kustuta