aeg-ajalt satub ikka lugema igasuguseid huvitavaid vaimusünnitisi, kus keegi oma suurte ideedega kukuks jälle haridussüsteemi reformima. kõik vaatavad oma mätta otsast, et endal oleks koolis hea.
õpetajad tahavad palka juurde, õpilased tahavad ka igasuguseid asju, näiteks ise õpetajaid valida. õpetajate valimine oleks näiteks jube hea. meie koolis on kaks eesti keele ja kirjanduse õpetajat ja siis 5. klassis oleks kõigil raske otsus ees, milline õpetaja endale nüüd valida. aga kuidas otsustada? kas välimuse järgi? otsustaks õige vanuse, pikkuse, stiili jm järgi. ütleme, et üks õpetaja on silmale ilusam kui teine või mõnel muul põhjusel normaalsem. siis valib 12 õpilast esimese õpetaja, 3 saavad aga teise õpetaja juures õppida. täiesti loogiline ju! ja nii iga ainega. kõige hullem muidugi, kui ühte ainet annab ainult üks õpetaja.
aineid tahaks ka õpilased valida. kõige hullem olekski, kui peab nii palju eesti keelt ja matemaatikat õppima, sest need on täiesti mõttetud ained. aga võtaks näiteks hoopis muusikat 6 korda nädalas, sest olen jube musikaalne inimene ja laulda on lahe.
milline võiks olla huvitav kool õpetajale?
no ma tahaks ka valida. valiks, et ei pea ärkama 5.45, vaid näiteks kell kümme, siis annaks paar tundi ja saaks koju lebosse ära. veel valiks ka õpilasi. nende osas on mul eriti ranged kriteeriumid. tahaks töökaid õpilasi, kes on vastutustundlikud ja saavad aru, et kontrolltöö on miski, milleks võiks natuke õppida; kes suudavad end väljendada ilma ropendamise ja ebaviisakuseta; kes oskavad suuliselt arutleda ning on mõne kooliaasta jooksul selgeks saanud, et lause algab suure algustähega; kes tahavad minuga õues käänamise peale lumesõda ja rahvaluule kuldvillakut mängida. ilmselt istuksin ka klassis paari õpilasega, samamoodi nagu ebapopulaarsed õpetajad...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar