Mulle meeldib õpilastega Facebookis suhelda, kuna see on kiire ja mugav. Mulle ei meeldi, et kõik kirjutavad mulle täpselt nii:
Muidugi on tore, kui õpilane tunneb muret, millisesse klassiruumi peaks minema sügisel (ja seda lausa nii varakult!), samuti on alustatud isegi teretamisega, aga... Mul oleks küll olnud jumala imelik olnud oma õpetajale või õppejõule sellist kirja saata.
Praegu õpetajana on mul iga kord imelik selliseid kirju saada. Loen alati mitu korda ja imestan, et kas nad korraks enne saatmist ei mõtelnud, et äkki paneks lause lõppu punkti või parandaks trükivigu või jätaks selle väätamise iga lause lõpust ära või midagigi. Mina ju ei vasta, et "kle jah, väike vedu vä, et järka aasta 8. klass".
Mis mind veel häirib, on see, et ma olen ju eesti keele õpetaja. Kas nad ei arva, et selliseid "lauseid" lugedes hakkan ma juba niisama nutma, kuna ilmselgelt pole nad kahe aastaga midagi minu tundides õppinud? Tundub küll igatahes, et ma sain endale ühe jututeema sügiseks juurde. Kuna karm kogemus on ka õpetanud, et nad ilma tagajärgedeta ei õpi, tuleb vist tingimuseks panna, et kui lauses on üle kahe kirja- ja trükivea, ma sellele ei vasta.
Ma olen selliste kirjade peale vastuseks saatnud, mis mulle ei sobi. Üldiselt töötab. Aga mul on gümnasistid, põhikool nõuab ehk karmimaid meetmeid :D Ses mõttes kõlab vastamata jätmine hea plaanina :)
VastaKustutaEks ma informeerin neid esmalt järgmisel nädalal, milliseid kirju mulle meeldiks saada, ja vaatan siis edasi, missuguseid vahendeid täpselt rakendama peaks, et nad kiiresti üle loeks teksti enne enteri vajutamist. Käsin kirjaliku vigade paranduse järgmiseks tunniks esitada, mis kellelegi kindlasti ei meeldi.
KustutaVõib-olla tuleks praegusel nutiajastul, seda muidugi, kui sellist "vaba" aega üleüldse leidub ainekavas, tegema õpilastele ühe vastavateemalise tunni? Kirjaoskus on ka veebis oluline ning õpilane peaks teadma, kellele ja kuidas on või ei ole sobilik kirjutada. Mul on vist elu lõpuni meeles, kuidas minu ajalooõpetaja veel gümnaasiumis noris selle üle, mismoodi talle meili teel uurimistöid edastati, st milline oli kirja sisu, pöördumine jne. Ei mäleta, kas mina ka mingeid tema silmis lubamatuid eksimusi tegin, kuid nüüd olen kohe eriliselt hoolikas, kui tähtsate isikutega tähtsatel teemadel kirjavahetust pean. :)
VastaKustutaOlen seda isegi teinud, sest minu arust tuleb lihtsalt leida selliste teemade jaoks aega. Tuligi praegu meelde, kui ma kuuendikega seda tegin. Nad pidid kirjutama mulle e-kirja, mina olin bussifirma ja nemad pidid siis tellima minu kaudu sobivaks ajaks bussi, küsima veel igasugu küsimusi jne. Üldiselt saadi ikka hakkama, kuid mõni õpilane arvas ikka, et on täiesti ok panna bussifirmale saadetava kirja pealkirjaks harjutus 106.
KustutaHahaha, nii maru! Tänan selle pärli eest - kui kord julgus üle ääre ajama hakkab, siis saadan oma õppejõududele ehk sarnase pealkirjaga meile... Äkki soostub mõni siis ikka lugema ka, mis mul mureks. :)
Kustuta