teisipäev, 20. juuni 2017

Appi, ma pean homme kõnelema rahvamassi ees!

Homme on siis see päev, kus minu esimesed lapsukesed on jõudnud nii kaugele, et lõpetavad põhikooli. Appi, kuidas see võimalik on, kui alles ma läksin kooli tööle ja sain endale kuuendikud, kes olid ju nii pisi-pisikesed. Nüüd puhta suured inimesed...

Tegelikult viimasel aastal me palju koos polnudki. Pärast esimest veerandit jäin mina koju raseduspuhkusele ja nemad said endale uue klassijuhataja. Kahjuks lubasin suure suuga pidada lõpetamisel kõne, sest see tundus selline utoopiline ja kauge tulevik ning tahaks juba koju, sest jalad kogu aeg valutavad. 

Nüüd on utoopiline ja kauge tulevik homme käes. Paanikasse jõudsin ma sattuda terve õppeaasta jooksul mitu korda, kui ma aru sain, mida ma juunis tegema pean, aga see läks jälle üle, sest no juuni on ju mägede taga. Praegu aga istun, poolik kõne ees, ja loen sekundeid, millal ma esinema pean. Nii raske on seda kirjutada, sest ma täpselt ei tea, milline peab olema korralik lõpukõne. 

Pealegi olen ma väga halb kõnepidaja. Ma mõtlen nagu reaalselt, et kohutav. Lähen alati jubedalt närvi ja hakkan puterdama ja kaotan järje ära. Lisaks kardan, et kukun lavalt alla (täiesti reaalne võimalus ju). Ja mikrofon...

Olen umbes sama enesekindel, kui esimese praktika esimest tundi andes.


 speaking anyone public GIF

8 kommentaari:

  1. Põhiline on meeles pidada, et kõne headuse põhiliseks kriteeriumiks on selle lühidus. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. arvan, et pidasin meeles ja sai parajalt pikk. :)

      Kustuta
  2. http://mmurca.blogspot.com.ee/2017/06/koida-mu-vaevad-koik-korkjaina-vihku.html
    Murca on just värskelt avaldanud lõpukõne nendele, kellel see veel kirjutamata. Mingi umbes kuues lõik postitusest.
    Ja kindlasti peab lõpukõne olema lühike, pikka heietamist ei jaksa mitte keegi kuulata!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. muidugi, pikka heietamist ei viitsi isegi kuulata. arvan, et minu oma sai parajalt pikk (või parajalt lühike). viidatud blogist siiski kõnet ei võtnud, sain täitsa ise hakkama.

      Kustuta
    2. Ega ma ausalt öelda ei oleks eeldanudki, et sa selle sõna-sõnalt maha viksid. "Et tuult teie tiibadesse ikka jaguks ja eesootav saabuv tulevike tulevate aegade aeg teile ikka tuleks." Mõtlesin, et ehk võtab seesuguse käsitluse nägemine pisut pinget maha :)

      Kustuta
    3. aga ma läksin nii suure hurraaga lugema, sest tegelikult juba enne ka guugeldasin. aga nii palju abi oli küll, et vaatasin olemasoleva teksti kriitiliselt üle, ega liiga palju sellist "olete teelahkmel" ja "üks lõpp on hoopis uued algused" ja "võtke parim endaga kaasa" värki poleks. mõõdukalt tuli ikka sisse jutt ühe etapi lõpust ja uutest seiklustest :D

      Kustuta