kirjandus on kahte liiki jagunev asi

Olen teinud kõikide klassidega igal aastal kirjanduses vähemalt ühe kontrolltöö. Selles küsin erinevaid mõisteid, mis näiteks veerandi jooksul on ette sattunud. Ja kui ma neid parandama hakkan, on alati hea tuju garanteeritud, sest mõned vastused on ikka väga loomingulised.

Tegelikult on nende tööde parandamine emotsionaalselt väga raske, sest pendeldan kogu aeg kahe äärmuse vahel. Mida rohkem vastuseid lugedes naeran, seda halvem tuleb üldiselt hinne, mis omakorda teeb jälle kurvaks. Tahan siiski mõned asjad kirja panna. Eks siis tulen lugema, kui millalgi lähitulevikus toimuv koosolek, kus arutatakse minu sobimist õpetajaks, läbi saab. Seal ilmselt väga palju ei naera...

• Mis on ilukirjanduse eesmärk? Rühmadesse jagunemine. Ma ei oska seda tegelikult kommenteerida. Ma arvan, et õpilasel oli silme ees tabel, kuidas ilukirjandus jaguneb, millest see vastus tuletatud on. Ilukirjanduse eesmärk võib veel olla ka ilusa kirja valmistamine. 
• Luule ja proosa erinevus. Luule on aimeraamat, aga proosa on teatmeteos. See on mu lemmik! "Oi, mul on siin veel meeles kaks mõistet, panen need kuskile, et lause targem tunduks." Proosa on alaliik, aga luule ei ole. 
• Teatmeteos on huvitav kogu.
• Nimeta kaks romaani alaliiki. Lugemiselamus ja ... (no teine ei tulnud meelde).
• Mis on helijäljenduslik sõna? Selle mõistega on alati huvitav. Kui mina ei oleks kuulnud ega näinud seda sõna ja järsku töös see mulle otsa vaataks, siis üritaksin tähendust pakkuda, tuginedes sõnale endale. heli + jäljendama.. Mis see küll võiks olla? Äkki paha tähendusega sõna (näiteks varastamine)? Samas võib olla see ka selline sõna, kuhu pannakse kõikvõimalikke asju sisse.  
• Algriim on esimene riim luuletuses, lõppriim viimane riim. Ma ei tea, mis keskmised riimid on...
• Mis on jutustus? Jutustus on jutustus kergematest jutustustest. 
• Mis on võrdlus? Võrdlus on arvutamine. Kahe pluss kahe võrdlus on neli. 
• Mis on epiteet? Kirjuta üks lause, milles on epiteet. Tal on suur epiteet. 

No ei saa öelda, et õpilastel oleks loovusega probleeme. Kui vaja, kasutatakse küll fantaasiat! Ja nii on igal aastal ja just kirjanduses. Kui teen kontrolltöö eesti keeles ja küsin käändeid või komasid, siis on vead küllaltki fantaasiavaesed. Pigem harva saan naerda. Aga kirjanduses neid töid parandades ausõna hakkan vahepeal üksinda kõva häälega naerma. Ju siis mul on ka suur epiteet!