Pole mingi üllatus, et meie klassis on veidi õppimisega probleeme. No ei tule see nii välja, nagu peaks, kuna on nii palju tähtsamaid tegevusi ja avastamata maid, et kohe üldse ei leidu aega ega motivatsiooni õhtuti näiteks õppida.
7. klassiks pole suur hulk õpilasi aru saanud, et põhiainetes ei piisa ainult tunnis tähelepanelikult kuulamisest (vähemalt suurele osale nendest) ning üht-teist võiks kodus üle vaadata, samuti ei teeks paha koduste tööde tegemine. Kuna need viimased kaks pole eriti populaarsed tegevused, minnakse alati hea õnne peale ja proovitakse need kolmed välja venitada. Vahel ju õnnestub! Samas tihti ei õnnestu ka.
Kuigi võib väita, et mitteõppimine on kasvav trend meie klassis, on siiski veel väike osa õpilasi, kes mingil põhjusel õpib. Näiteks on paaril õpilasel kindel siht minna ülikooli, seega on nad kahjuks sunnitud õppima. Kuna õppijad on vähemuses ja mitteõppijad tavaliselt eriti ei üllata teisi õppimisega, on rollid just kui jaotatud ja imelik oleks ju ka nüüd ühel hetkel õppima hakata. Peab ikka samamoodi edasi olema, süsteemi pole mõtet lõhkuda!
Aga siiski aeg-ajalt mõni õpilane seda just lõhub. Mulle tegelikult tundub, et poolkogemata. Umbes, et ups, sain viie, ise ka ei tea, kuidas! Võiks arvata, et mässav mitteõppija, kes üllatuslikult väga hea hinde sai, on meeldivalt üllatunud oma tulemusest, kuid meie klassis ei ole asjad üldse nii lihtsad ja loogilised.
Meil on väga konkreetselt paika pandud, kes tohib häid hindeid saada ja kes mitte. Ega see siis nii ole, et kõik saavad hindeks, mis ise tahavad. On üks tuumik kohusetundlikke inimesi, kel on alati kodused tööd tehtud, kontrolltöödeks õpitud ja tunnis kaasa töötavad. Need on siis need viielised. Ja siis on ülejäänud. Kui klassis saab keegi häid hindeid, siis peab olema sellest heade-hinnete-klubist. Isegi, kui teised sealt saavad halvema tulemuse, lepitakse sellega, kui ühelgi nendest hästi õnnestus.
Olen aga viimasel ajal just tähelepanelikumalt jälginud seda hinnete jagunemist ning märganud kogu klassi reaktsiooni, kui keegi, kes tavaliselt häid hindeid ei saa, teeb töö "5" peale ning heade-hinnete-klubi sooritused on kõik halvemad. Siis läheb puhta põrgu lahti! Küsitakse ikka mitu korda üle minult ja ehmunud viieliselt, et kuidas selline asi küll sündida on saanud. Sellele järgnevad õelad ja kadedad pilgud ning hukkamõistvad kommentaarid. Isegi selliste õpilaste vahel, kes tegelikkuses väga hästi läbi saavad.
Väike näide tänasest päevast. Paar nädalat tagasi sai üks tüdruk ainsana ühes aines väga hea hinde. Kõik õppijate klubist said ka halvemad, kuid mina tegelikult kadedaid pilke või õelaid kommentaare ei märganud, polnud see minu aine ka. Siis aga ei saanud ühel päeval aineõpetaja tunnis olla ning andis vastutuse just sellele viiesele preemiaks, et olgu siis tema 45 minutit õpetaja, kuna viimane töö läks nii hästi.
See tund oli tegelikult juba mitu päeva tagasi, aga alles täna mulle teatati, et ei kunagi enam ühtegi "5", sest kõik tublid õppijad on tema peale kurjad ja mõnitavad, seega on lihtsam ikka halbadele hinnetele edasi õppida. Kui meenutada, siis on ta jätnud enne ka töös näiteks ühe ülesande tegemata, kuid ise olen seostanud seda alati teadmiste puudumisega. Ei oleks selle pealegi tulnud, et mõne õpilase jaoks on hea hinne hoopis karistus, eriti, kui sellega kaasneb ka teiste ees kiitmine. Veel vähem saan ma aru siis nendest "sõpradest", kes oma suurest kadedusest ei oska muud teha, kui teist inimest solvama kukkuda.
Üritasime ikka rääkida ka, kuid kõik lõppes sellega, et tema ei taha sõpradega tülli minna, seega on lihtsam kindluse mõttes selged piirid paika panna, kes saavad häid ja kes halbu hindeid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar