Pühapäev, 27. september 2015

miks ma alati pühapäeviti närvis olen?

Pühapäevaõhtud on tavaliselt broneeritud kontrolltööde parandamiseks, sest ma olen suutnud neid kogu nädala jooksul üldiselt väga edukalt edasi lükata ja see on siis viimane aeg, kui pole enam kuhugi lükata.

Mul võib-olla ei oleks otseselt tööde parandamise vastu suurt midagi, sest Maakoolis on mul umbes 15 õpilast klassis ja see pole väga hull. Eelmisel nädalavahetusel tegin tutvust tundega, mis tekib, kui töid on parandada umbes 50. Igatahes tahaks hakata nüüd lihtsalt nägude järgi hindeid panema, sest see oli ikka päris hull.

Aga sellest hullem on parandada ikkagi 14 õpilase töid, kui iga teine töö mind nutma ajab. Ilmselt ma ei nutaks, kui neile oleks eesti keelt õpetanud keegi teine. Sellisel juhul ma mõtleks lihtsalt, et küll on loll õpetaja, sest pooled tööd on lollusi täis ja keegi ju peab loll olema. 

Eesti keel ei ole raske! Ma ei tea, kui usutavalt kõlab see eesti keele õpetaja suust, sest eks ma veidi olen seda õppinud ja üldse peab miskine kiiks olema, et sellist asja õppima minna, aga täiesti objektiivselt võin ka öelda, et ei ole raske. Põhikool ei ole nii raske, et näiteks 7. või 8. klassi teadmisi oleks nüüd võimatu omandada, sest et ei saa midagi aru. Võtame näiteks tavalise käänamise. Õpi käänete tabel pähe ja kogu lugu. "Ma ei saa aru!" ei ole vastus! 

Eesti keel ei ole nii raske, et punt õpilasi peab saama iga kord kahe, sest nad ei saa aru! Mina ei ole nii halb õpetaja, et punt õpilasi peab saama iga kord kahe (nüüd ma küll enam ei tea, kui objektiivne see on). Mina näiteks ei oska enam midagi teha, et 8. klassi õpilased saaksid aru, kuidas lauset lõpetada. Et ei lõpeta lihtsalt kirjutamist ära, vaid paneks sinna äkki mingi märgi (no näiteks punkti). Ma ei oska midagi teha, kui mul on kirjas sõna "osutama", aga keegi hakkab rõõmsalt pöörama "oskama". Ja kohe kindlasti ei oska ma midagi teha, et ei kuuleks ega loeks enam selliseid lauseid:

  • "Kas eesti keeles saab eitust ka väljendada?" Oleks see küsimus olnud siis vähemalt teemaga tutvumise ajal, aga ei, see esitati kontrolltööd tehes, kui oli vaja jaatavas kõnes lause eitavasse ümber teha. Ilmselgelt pole võimalik, me siin eesti keeles saame ainult kõigega nõustuda ja muudkui jaatada. 
  • Selgita, kuidas väljendatakse eesti keeles tulevikku. "Tulevik on see, et sa ei tea, mis juhtuma hakkab." See oleks olnud täiesti sobilik vastus, kui ma oleksin palunud kohvipaksu või kristallkuuli pealt ennustada järgmise nädala sündmusi. Kahjuks ei olnud ennustamine ülesandeks. 
  • "Lapsed ei ole kirjutanud tunnis luuletusd." LUULETUSD! Kusjuures oli töökäsus sõna täiesti õigesti ette kirjutatud! 




Keegi ju peab olema sellistes vastustes süüdi, aga mina ei oska midagi enam teha. Lähen parandan töid lihtsalt edasi...

4 kommentaari:

  1. See on üks mu lemmikutest blogidest! Alustasin ise sel sügisel õpetajana ja hea on lugeda, et ma pole oma mõtetega üksi ja ainuke, kes nii mõtleb ja tunneb. :D

    VastaKustuta
  2. Minul on minemas kolmas aasta matemaatikaõpejana. Ja mul on ka väga hea meel, et ma selle blogi leidsin. :)

    VastaKustuta
  3. Mina olin kunagi õpetaja ja mul on hea meel, et ma polnudki ainuke, kes sellist probleemidega maadles. :) Lahedalt kirjutad!

    VastaKustuta
  4. suured aitähid! ja mul ka jube tore, kui teistel on ka jube. just selles mõttes, et äkki siis polegi viga minus :D

    VastaKustuta