eelmine kord, kui ma hõiskasin, et on viimane päev, polnud see PÄRIS viimane päev, sest mul oli koolis veel sada asja asjatada ja suvetööline ja... ainuke erinevus eelneva ajaga oli see, et kodus ei pidanud enam eriti midagi tegema, kuid ausalt öeldes oli minu jaoks see väga suur erinevus.
juuni nägi nii välja, et tulin koju ja istusin diivanile, panin täiesti mõttetu kanali käima ja siis istusin ja mõtlesin, mis ma tegema pean. ei osanud olla kuidagi. no mismõttes tulen koju ja polegi teha midagi või?! nii möödus see juuni päris kiiresti. ja siis tuli üldsegi 20. juuni, mis oli PÄRIS viimane päev ja ma võisin päris ametlikult öelda, et ma olen selle esimese aasta üle elanud. uskumatu!
nüüd on mul lõpuks aega! ma ainult ei kujuta ette, mille jaoks. olen nüüd mõned päevad siin kenasti seina vahtinud ja ega eriti saagi aru, mida nüüd tegema peaks. aeg-ajalt ikka ilmub jutukesi, kuidas õpetajad oma suurt vabadust ära kasutavad ja suveks väikse töö endale muretsevad. ma vist ei oska muud tarka peale õpetamise teha, ei sobi ei juuksuriks ega ehitajaks. see-eest ma saaksin ära vaadata kõik vaatamata jäänud sarjad ja filmid, teha süüa nii, et kontrolltööde virn laua pealt ei jõllitaks, ehk lugeda mõne raamatu, mis ei kuulu põhikooli lugemisvarasse.
kahjuks või õnneks võin juba ennustada, et umbes juuli alguseks on kindlasti minu peast jõudnud läbi käia mõte, et hea küll, olen nüüd veidi vahtinud ja maganud, aga millal kool algab. näiteks on seni juba mitmed kooliteemalised mõtted mu peas koha sisse seadnud: kuidas ma pingid panen sügisel, kuidas ma reegleid muudan/uuendan, mida ma saaksin teisiti teha, milliseid mänge ma võiksin suvel teha, et sügisel oleks lihtsam jne.
lisaks sellele pean ma lugema ise ka kohustuslikku kirjandust, kuna oma põhikooliajast suurt ju ei mäleta, osasid pole lugenudki. kui ma eelmisel aastal raamatukogus käisin, et endale kõik 5. klassi raamatud võtta, tekkis raamatukogutädil ka küsimus, kas ma neid oma lapsele lugemiseks võtan ja oli suur üllatus, kui teatasin, et ikka endale...
nüüd on mul lõpuks aega! ma ainult ei kujuta ette, mille jaoks. olen nüüd mõned päevad siin kenasti seina vahtinud ja ega eriti saagi aru, mida nüüd tegema peaks. aeg-ajalt ikka ilmub jutukesi, kuidas õpetajad oma suurt vabadust ära kasutavad ja suveks väikse töö endale muretsevad. ma vist ei oska muud tarka peale õpetamise teha, ei sobi ei juuksuriks ega ehitajaks. see-eest ma saaksin ära vaadata kõik vaatamata jäänud sarjad ja filmid, teha süüa nii, et kontrolltööde virn laua pealt ei jõllitaks, ehk lugeda mõne raamatu, mis ei kuulu põhikooli lugemisvarasse.
kahjuks või õnneks võin juba ennustada, et umbes juuli alguseks on kindlasti minu peast jõudnud läbi käia mõte, et hea küll, olen nüüd veidi vahtinud ja maganud, aga millal kool algab. näiteks on seni juba mitmed kooliteemalised mõtted mu peas koha sisse seadnud: kuidas ma pingid panen sügisel, kuidas ma reegleid muudan/uuendan, mida ma saaksin teisiti teha, milliseid mänge ma võiksin suvel teha, et sügisel oleks lihtsam jne.
lisaks sellele pean ma lugema ise ka kohustuslikku kirjandust, kuna oma põhikooliajast suurt ju ei mäleta, osasid pole lugenudki. kui ma eelmisel aastal raamatukogus käisin, et endale kõik 5. klassi raamatud võtta, tekkis raamatukogutädil ka küsimus, kas ma neid oma lapsele lugemiseks võtan ja oli suur üllatus, kui teatasin, et ikka endale...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar