VIIMANE PÄEV

ma ei tea isegi, kas see on võimalik, et ma istun klassis ja ongi selle õppeaasta päris viimane päev. ma elasin üle kogu õppeaasta! ebareaalne! 

kui peaksin esimese aasta kokku võtma, siis see oli täiesti üle kivide ja kändude aasta. näiteks lõppes tänanegi päev sellega, et minu poisid, kes on samal ajal ka hullud parkuurivennad oma arust, hüppasid mööda laudu ringi. ja minu küsimise peale, mida nad ometi teevad, vastavadki, et on hullud parkuurivennad ju. no ok, aga kas see peab tähendama laualt lauale hüppamist? kahjuks küll! kui olin laudadelt nad alla saanud, algas märja tahvlilapi kull. see on ainult väike läbilõige umbes tunnist ajast, mis oli pärast aktust ja enne bussi peale minemist. selline tavaline tunnike koos oma klassiga.

AGA.. enne aktust tulid poisid ja tõid lilli. lilled muidugi olid pätsatud kuskilt naabri aiast, mida nad ka kohe rõõmsal meelel teatasid. aga mul oli lillede üle ikka hea meel, kuigi natuke kärkisin ka moe pärast, et pole päris ilus teise aiast lilli varastada. tegelikult 6. klassi iseloomustab täpselt selline lillede pätsamine. idee on ju ilus: tahan viia oma klassijuhatajale lilli, et ta meid ära kannatas ja siis suvel natuke närve puhkaks (nende sõnad!) ja mis siis sellest halba on, kui ma võõra inimese aiast neid võtan? oma aias näiteks äkki ei kasva veel või jääks kohe vahele, sest emal kõik õied on ju loetud! aga see, et äkki see keegi, kelle aias laamendamas käidi, ka võiks end sellest häirituna tunda, ei tule kellelegi pähe. nemad tahavad ju ainult head! aga alati kukub natuke halba ka välja. täpselt minu klass!

aga nüüd on mul vaja üle elada veel homne klassiekskursioon ja suvetöö ning seejärel olen päris-päris ametlikult 1. hooaja üle elanud! olgu järgmised veidi lihtsamad!