Olin enda tunnid tänaseks ära andnud ning parandasin klassis
kontrolltöid. Järsku käis kohutav pauk. Sellele järgnesid paarisekundiliste
vahedega natuke vaiksemad paugud ja siis jälle üks väga vali. „Appi, sõda ongi
käes!“
Siis märkan aknast ühte enda poissi, suu kõrvuni, väikest
palli vastu koolimaja viskamas. „Kurat, oleks võinud sõda olla…“
Teen akna lahti ja küsin, mida ta enda arust seal korraldab.
„Viskan poistele palli!“ tuli vastuseks. Ülevalt kuulen kahe teise poisi hääli.
„Õpetaja, vaata siia, me oleme siin!“
Lähen 3. korrusele, kus ühe klassi akna peale olid siis need
kaks poissi end mugavalt sisse seadnud. „Mida te teete?“ soovisin teada. „Ta
viskab palli aknast sisse.“ Naljakas siis, et ta minu aknast sisse seda üritas
visata, kuigi see üldse kinni oli.
Selle peale jõuab päevakangelane ka 3. korrusele ja teatab,
et teised käskisid visata, tema pole midagi teinud. Kõigil kolmel nalja kui
palju. Hakkas tulema õigustusi. Üks ei teinud midagi valesti, sest teised
käskisid. Käskijad ei teinud midagi valesti, sest nemad ei visanud ja ise ta
viskas nii kehvasti, et aknast sisse ei saanud. Minu nõudmise peale saada pall
enda kätte visati see üle õla aknast välja. „Mis pall?“
Ma olen 9. klassi juhataja…
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar